Loki karistus on kahe mängijaga lauamäng, mis põhineb norra mütoloogias. Mängu eesmärk on olla esimene, kes vallutab Midgardi üheksa kuningriiki. Mängijad võtavad endale Põhjala jumalate rolli ja kasutavad oma võimeid kangelaste värbamiseks, kindluste ehitamiseks ja üksteise armee vastu võitlemiseks.
Iga mängija alustab isikliku lauaga, mis sisaldab kuut kaarti, millest igaüks tähistab erinevat norra jumalat. Nendel kaartidel on ainulaadsed võimed, mida mängijad saavad mängu ajal enda huvides ära kasutada. Mängijatele antakse ka piiratud hulk ressursse, mida nad saavad kasutada kangelaste värbamiseks, kindluste ehitamiseks ja üksteise armee vastu võitlemiseks.
Mängu ajal liiguvad mängijad kordamööda oma armeed üle Midgardi ja vallutavad mängu edenedes kuningriike. Iga kord, kui kuningriik on vallutatud, saab võitja lisapunkte ja ressursse, et aidata neil jätkata sõjalist kampaaniat kuni lõpliku võiduni. Samal ajal peavad nad tõrjuma vaenlase vägesid, kui nad püüavad levitada oma mõju kogu Midgardis enne, kui vastane seda teeb.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Loki's Punishment on lõbus strateegiline mäng, mille narratiivsed elemendid põhinevad norra mütoloogial, mis hoiab sind tundideks meelelahutusena, kui üritad esimesena vallutada Midgardi üheksa kuningriiki, enne kui vastane seda teeb.
Kokkuvõte
Norra mütoloogias on Loki pahanduste ja pettuste jumal. Teda peetakse Põhjala Panteoni üheks peajumalaks, kuigi ta ei ole just üks Aesir (peajumalad). Ta on tuntud oma kavaluse ja oskuse poolest teisi jumalaid ja surelikke üle petta. Siiski on ta tuntud ka oma halva käitumise poolest, mis lõpuks lõppes tema karistusega.
Lokit karistati skandinaavia mütoloogias mitmel korral pahatahtliku ja hoolimatu tegevuse eest. Ühel korral oli ta aheldatud elusate maonahkadega, mis tilgutasid temast mürki, kuni ta uppus. Teisel korral oli ta aheldatud kolme kivi külge mere põhjas, kus ta jäi lõksu kuni Ragnaroki (maailma lõpuni). Need on vaid mõned viisid, kuidas Lokit oma sobimatute tegude eest karistati.
Lisaks nendele füüsilistele karistustele pidi Loki oma hoolimatute tegude tõttu tegelema ka teiste jumalate põlguse ja umbusuga. See tähendas, et ta jäeti kõrvale tähtsatelt kohtumistelt aseiride seas ja ta ei saanud kutseid pühadele sündmustele, nagu Yule (kõige tähtsam paganlik pidu). Selle tulemusena oli Loki sunnitud veetma palju aega üksi, ilma lähedaste sõprade või perega, kes teda sel raskel ajal toetaks.
Kuigi Loki karistus võib tunduda julm ja õigustamatu, on mõned olulised õppetunnid, mida tähele panna: me ei tohiks kunagi tegutseda impulsiivselt, mõtlemata tagajärgedele; me peame olema teadlikud võimalikust kahjust, mida võime tekitada; ja me peame oma kaasinimestesse lugupidavalt suhtuma, kui tahame tulevasi probleeme vältida.
Peategelased
Skandinaavia mütoloogias on Loki karistus lugu, mis kirjeldab kannatusi, mida jumal Loki pidi oma tegude eest karistuseks taluma. Legendi järgi oli Loki kaval ja vallatu jumal, kes oli tuntud oma kalduvuse poolest valetada ja teisi petta. Need teod ei meeldinud sügavalt teistele jumalatele, kes otsustasid teda karistada.
Jumalad kogusid Loki jaoks vangla loomiseks kokku mõned võimsamad tööriistad. See vangla oli tehtud jääst ja ehitatud meresügavustesse. Jumalad sidusid Loki hiiglasliku Narfi habemest valmistatud kettidega ja lukustasid ta igaveseks sellesse vanglasse.
Loki mõisteti ülejäänud päevad veetma külmast muutumatust jääst valmistatud kettides, ilma et oleks võimalik pääseda ega vabadust. Nagu sellest veel vähe oleks, otsustasid jumalad asetada Loki aheldatud koha kõrvale ka tohutu koletu olendi: sellel istus iga päev hiiglaslik draakon nimega Nidhogg, et vältida vallatu Jumala põgenemiskatseid.
Lokile määratud karistust mäletatakse kui klassikalist näidet sellest, kuidas Põhjala jumalate seas ei sallita pettust ja valet; See on ka hoiatus neile, kes püüavad kasutada kavalust või pettust, et saada seda, mida nad tahavad, olenemata sellest, millised negatiivsed tagajärjed võivad järgneda.
sekkuvad jumalad
Loki karistus on skandinaavia mütoloogia ja viikingikultuuri oluline osa. Skandinaavia mütoloogias on Loki pettuse ja kaose jumal, kes on tuntud oma kavaluse ja oskuse poolest teistega manipuleerida. Kuid tema tegevus viis selleni, et teised jumalad karistasid teda karmilt.
Legendi järgi otsustasid jumalad pärast paljusid vallatuid vigureid, et on aeg Lokit tema tegude eest karistada. Peamine karistuse eest vastutav isik oli Odin, kõigi Põhjala jumalate isa. Esmalt käskis ta Loki maonahkadega siduda Gjölli kivi külge Hvergelmiri süvendi põhjas. Seejärel asetasid nad talle pähe tohutu kivi, et hoida teda liikumatuna, samal ajal kui mürgine madu rippus tema kohal ja tilkus mürki tema näole. Seetõttu koges Loki piinavat valu, kui ta üritas liikuda või rääkida.
Kuid see polnud veel kõik: Odin käskis ka Skadil (mägede viikingite jumalanna) siduda oma käed inimluudest valmistatud kettidega ja panna igale sõrmele sõrmus, et ta ei põgeneks. Samal ajal sundis Freya (viikingite armastusejumalanna) kahte hiiglast nimega Leipnir ja Narfi hundiks saama ja püüdma teda elusalt õgida; see ei olnud aga võimalik, kuna inimluud olid liiga tugevad, et kergesti murduda või lahti tulla.
Lõpuks, pärast seda, kui teised Põhjala jumalad olid pikka aega niimoodi piinanud, õnnestus Lokil lõpuks põgeneda tänu kasupoja Sigyni vabatahtlikule ohvrile, kes viibis temaga kogu selle aja, hoides mürkmao all kaussi, et mürki koguda. enne tema peale kukkuma; aga ta pidi regulaarselt väljas käima, et kaussi tühjendada, mis võimaldas mürgil tema peale langeda, põhjustades talle tänapäevani piinavat valu osana karistusest, mille Odin ja teised Põhjala jumalad määrasid tema varasemate kurjade tegude otsese tagajärjena.
Peamised käsitletavad teemad
Loki karistus on Põhjamaade mütoloogias üks tuntumaid ja põnevamaid lugusid. See narratiiv kirjeldab, kuidas Põhjala jumalad karistasid Lokit, pettuse jumalat, tema pahanduse eest. Seda lugu on räägitud sajandeid kogu Skandinaavias ning see on inspireerinud paljusid kirjandusteoseid, filme ja telesarju.
Lugu algab siis, kui jumalad otsustavad ehitada saali, et tähistada oma võimu ja hiilgust. Selle ehitamiseks vajavad nad hiiglase nimega Hrimthursar abi, kes nõustub neid Freya abiellumise eest aitama. Jumalad lükkavad selle pakkumise tagasi ja Loki astub sisse, et pakkuda end nende kahe tehingu käendajaks. Hiiglane on sellega nõus, kuid nõuab saali valmimist kolme päevaga või võtab kompensatsiooniks midagi hinnalist.
Loki ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, mistõttu ta otsustab petta hiiglast arvama, et tuba on valmis, kuigi see tegelikult pole. Hiiglane langeb lõksu ja lahkub oma töö eest midagi vastu saamata. Jumalad avastavad Loki pettuse ja otsustavad teda kohe reetmise eest karistada.
Esmalt aheldavad nad ta kettidega, mille hiiglased ise valmistasid malmist, mürki ja maagilist niiti, et takistada tal põgenemast või kasutada oma maagilisi jõude, et vabaneda. Seejärel asetavad nad tema peale tohutu draakoni, et ta ei pääseks maa alla või merre nagu varem; lõpuks asetavad nad tema kohale tohutu rändrahnu, et hoida teda maa all lõksus kuni maailma lõpuni. Sel hetkel vabastab Thor ta Ragnaroki (maailmalõpu) ajal koletistega võitlema.
See on traditsiooniline narratiiv Põhjala jumalate Lokile määratud karistusest; siiski on palju erinevaid versioone, olenevalt kultuurilisest või geograafilisest kontekstist, millest seda iidset lugu jutustatakse; kuid need kõik langevad kokku, tuues esile peategelase kavaluse ja leidlikkuse: Loki, kes suudab tänu oma üleolevale intelligentsile ja ammendamatule loovusele alati mööda hiilida teiste endast tugevamate tegelaste kehtestatud reeglitest.
